PUURKAEVU PESU - PUURKAEVU HOOLDUS

Puurkaevu pesu ehk puurkaevu puhastamine on kõige odavam ja kõige lihtsam viis taastada oma puurkaevus puurimisjärgne olukord. Üldjuhul toidab puurkaevu põhjavesi, mille kvaliteet ja toodang ajas ei muutu. Samuti ei ela bakterid põhjavees põhjusel, et seal pole neile sobilike tingimusi. Puurkaevu pesu on vajalik järgmiste sümptomite puhul: vesi on muutnud lõhna, maitset või värvi. Samuti kui puurkaev on seisnud või/ja puurkaevu suue on katmata.

Igasuguse puurkaevu vesi sisaldab palju keemilisi koostisaineid. Puurkaevu vesi on veehorisondis surve all ja kõik keemilised elemendid on vees lahustunud olekus. Pääsedes rõhu alt ehk sattudes puurkaevu, hakkavad veest välja settima erinevad keemilised elemendid. Tuntuimad elemendid, mis segavad vee tarbimist, on raud ja mangaan. Raud tekitab roostekarva setet ja mangaan musta setet. Mida rohkem mangaani ja rauda on vee koostises, seda rohkem settivad nad kaevu- ja pumbatoru seintele ja põhja kuniks tekib sette üleküllus ja muutuma hakkab vee värv, lõhn või maitse. See on täiesti normaalne ja looduslik protsess, mis juhtub samuti ka suurtes ühisveevärgi kaevudes See näitab, et on aeg puurkaevu puhastamiseks.

Paljud arvavad, et kaevus oleva pumbaga pumpamine aitab sette kaotada, kuid tegelikuses töötavad puurkaevu pumbad ühtlaselt omas režiimis ja sete koguneb samal ajal. Puurkaevu pesu toimub suruõhu abil puurkaevu vee maksimaalse lubatud toodanguga, koos reziimimuutustega. Veepinda alandatakse ja taastatakse maksimaalselt, puurkaevus tekivad äkilised survemuutused, mis eemaldavad lahtise, aja jooksul kogunenud sette. Võimalus, et puurkaevuga pesu ajal midagi juhtub, sõltub tegija kogemusest ja puurkaevu puurinud meeste pädevusest, seepärast tasuks vältida ilma hea taustata tegijaid. Suruõhu kasutamine lahtises pinnases võib ka kaevule halvasti lõppeda. Kogenud tegijad oskavad puurkaevuga hellalt ringi käia.

Puurkaevu pesu on puurkaevu omaniku hoolduse osa. Üldjuhul toidab puurkaevu põhjavesi, mille kvaliteet ja toodang ajas ei muutu. Samuti ei ela bakterid põhjavees põhjusel, et seal pole neile sobilike elutingimusi. Kui aga puurkaev on kehvalt tehtud (pinnavesi isoleerimata), kaua seisnud või lahtise suudmega, võib puurkaevu vees esineda ka näiteks põllumajanduslikku või bakteriaalset reostust. Bakteriaalse reostuse korral tuleb selgeks teha, kas see on lokaalne ehk inimeste enda tekitatud? Kas reotus on tekkinud kuna kaev on pealt lahti ja keegi on kaevu kukkunud? Või on ligiduses mõni vana väetise või lägahoidla?

Mida väiksem on reostunud piirkond, seda mõistlikum on puurkaevu deso e. puurkaevu töötlemine desinfitseeriva materjaliga. Küll aga ei soovita seda teha ise, sest tegemist on kemikaalidega ja vale desotehnoloogia võib kaasa tuua rasked tagajärjed. Suuremahulise reostuse korral aitab kahjuks vaid uue kaevu rajamine puhta veega horisonti või on võimalus kasutada ka baktereid tapvat seadet nt UV lampi või kloori dosaatorit. Üldjuhul saab öelda, et kui puurkaev on nõuetekohaselt kaetud, rohkem puurkaevu kuidagi hooldama ei pea.

Nõuetekohaselt peab manteltoru ots olema min 0,3m üle maapinna või ruumi põranda. Kui puurkaev asub maa-aluses šahtis, peab jälgima, et pinnavesi ei tõuseks puurkaevu ülemise servani- see on kõige levinum reostusallikas, mille tekitab omanik ise teadmatusest. Kindlasti peab meeles pidama, et puurkaevu vesi on vähemalt +6 C järgi . See tähendab, et kõik väikesed elusorganismid elaksid talvel väga hea meelega kaevu vahetusläheduses ja mõnel tekib janu ka.........- HOIDKE PUURKAEV KORRALIKULT KAETUNA!