PUURKAEVU RAJAMINE - OMANIKUJÄRELEVALVE OSA SELLES PROTSESSIS

Eesti Vabariigi Ehitusseadus kohustab Maaomanikku, kelle krundil midagi ehitatakse või rajatakse, organiseerima Omanikujärelevalve, kes kontrollib ehitisele või rajatisele kehtestatud nõuete täitmist. Sama kehtib ka puurkaevudele. Maaomanik võib järelevalvet teha ise või palgata seda enda eest tegema tema meelest pädeva isiku või ettevõtte. Järelevalvet võib teha ka ehitusinsener tase 7+ ja KOV-spetsialist, kellele see õigus on EV poolt antud. Omanikul, tehes Omanikujärelevalvet, aruandluskohustus puudub, kuskile allkirja andma ei pea- kuid VASTUTUS säilib. Et aru saada, miks üldse on Järelevalvet vaja, kui tegu on ehitisega, mille rajab litsentseeritud ettevõtja, projekteerib litsentseeritud projekteerija ja kooskõlastab EV poolt heakskiidetud instants, peab aru saama, et maaomanik vastutab kõigi võimalike kõrvalekallete eest, mida võivad teha ülejäänud osapooled, kellest üks on kasumit teeniv eraettevõte, kelle ainus eemärk on Maaomanikule rajatav puurkaev üle anda võimalikult väikese kuluga. Suur osa ettevõtteid, kes tegelevad puurkaevude puurimisega, on tekkinud viimase paarikümne aasta jooksul ja neil puudub ajalooline taust, st pikaajaline know-how. Puurmeistriks õpitakse vaid sellina vanema meistri kõrval ja seda selleks, et osata ette näha maapõue ja vee dünaamikat ja võimalike märke, mis näitavad, et tulemas on võimalik avariiolukord, läheb vaja palju kogemust ja aastaid.

Puurkaev on väga spetsiifiline ehitis, mille võimalikke kostruktsioonivigu on pärast puurkaevu valmimist üliraske hinnata, sest suurem osa asitõenditest on maa sees peidus. Samuti puudub EV-s instants, kes menetleb puurkaevude ehitamisel tekkivaid tehnilisi kaebusi ja saaks otseselt rikkumisi toime pannud ettevõtet mõjutada. On küll olemas mitmeid ekspertiisivõimalusi, kuid praegusel juhul menetlevad tekkinud vaidluseid TTJA ja EV kohtusüsteem, mis välistab tehnilistele vaidlustele lahenduse leidmise, sest nad ei tea kaevupuurimise tehnilisest osast ja seal vaidlevad osapoolte juristid kohtuniku vahendusel ainult selle üle, milles nad ennast kindlalt tunnevad (ehk siis juriidikas) ja mille tulemusel võidab parem jurist. Puudub ka metoodika, kuidas teha puurkaevu ekspertiisi, et see oleks mis tahes vaidluses asitõendiks, mida kõik osapooled aktsepteerivad. On küll olemas erinevad viisid ekspertiisi läbi viia vastavalt kahtlustele, kuid puudub ühtne arusaam, mis peab olema tõestatud, et oleks tuvastatud rikkumine.

Suurim põhjus, mille üle tekivad vaidlused Tellija ja Töövõtja vahel, on vee kvaliteet, mille omakorda põhjustab erinevate veekihtide vee segunemine puurkaevu konstruktsiooni puuduste tõttu. Ehk maakeeli- pinnavesi jookseb puudulikult isoleeritud manteltoru tõttu kaevu ehk põhjavette, mis omakorda on ohtlik teistele ligiduses asuvatele kaevudele ja loomulikult keskkonnale üldiselt. Võibolla poleks probleem väga hull (ega siis kõik pinnavesi reostunud ei ole), kuid viimastel kümnendikel on reostus suurenenud eelkõige septikute ja põllumajanduses kasutatavate kemikaalide tõttu. Järjest rohkem leitakse juba Ühisveevärgi kaevudest bakteriaalset reostust. Reostus levib ikka ülevalt alla, mitte vastupidi. Kõik saab alguse maapealsest reostusest. Mõnikümmend aastat tagasi pumbati suurem osa reovett oma põllule, kus baktereid sõid putukad, see reageeris nii päikese kui hapnikuga ja hävines. Kuid nüüd on bakter kenasti maa all peidus, saab uut toitu pidevalt peale ja laiendab oma elukeskkonda vaikselt allapoole- mujale polegi ju minna. Paraku mürgitame ennast ise.

Kas olete vahepeal mõelnud, miks on vaja, et puurkaevu ehitust jälgiks kogenud ja pädev Järelevalve? Selleks, et Teie palju maksnud kinnisvara ehk puurkaev, mis projekteeritakse 50+ aastaks, vastaks Teie ootustele ja mille kvaliteet ei sõltuks ühest pisiveast, mida on lihtne ära hoida inimesel, kes ala hästi tunneb. Aga ega neid Järelevalveid polegi nii lihtne leida. Tegevusluba, kui sellist, puurkaevu Järelevalvele ei ole. Ei ole ka metoodikat, kuidas ja mida Järelevalve teeb ja mille eest vastutab. Ei ole ka tingimusi, millele isik või organisatsioon peaks vastama, kes tahaks Järelevalvega tegeleda. Kuid Eestis tehakse keskmiselt 2000 puurauku, - kaevu aastas, mille Järelevalveteks oleks vaja päris palju inimesi. Minu arvates oleks endised puurkaevudega tegelejad üks potentsiaalne seltskond, keda nö, taaskasutada ja kel on teadmised puurkaevudest juba olemas, samuti projekteerijad. Loomulikult peaks nad läbima ühtse koolituse, sooritama eksami, saama loa tegutsemiseks ja võtma ka osa Tellija vastutusest enda peale.

Näiteks tegeleb Kaevukontor sellega Omanikujärelevalve nõustamise nime all, sest me oleme endised puurmeistrid mitte ehitusinsenerid. Ametlikus dokumentatsioonis kajastub Tellija nimi, kelle heaks Kaevukontor töötab ja kellele ka aru annab. Kaevukontor teeb oma tööd selliselt (sõltub etapist, mil meie poole pöördutakse):
1. Saadame meelespea “ mida peab teadma puurkaevu tellimisel“
2. Aitame hinnaküsimise koostamisega
3. Nõustame Töövõtulepinguga
4. Kontrollime projekti
5. Kontrollime kohapeal konstruktsiooni paigaldust
6. Anname Tellijale aruande tehtud tööde kvaliteedi kohta
7. Õpetame Tellijat puurkaevu vastu võtma
8. Anname mistahes vajaliku infot, mis on Tellijale kasulik puurkaevu ehitusel, või hilisemal ekspluateerimisel.

Üldiselt tähendab see Kaevukontori töötajale pool päeva tööd arvuti taga, sõitu objektile ja tagasi ning objektil manteltorude paigalduse ja tsementeerimise jälgimist. Kuid kõige keerulisem on logistika, põhjusel, et paljud puurijad ei taha enda tegemisi Järelevalvele näidata. Kui jõuate meieni enne Töövõtulepingu sõlmimist, oleks Järelevalve koostöökohustus Töövõtjaga mõistlik Lepingusse sisse kirjutada. Nii saate ka välja selekteerida ettevõtted, kes ei taha Järelevalve all töötada- ju siis on midagi varjata. Järelevalve kontrollib vaid töö kehtivust nõuetele.

Eesti inimene on üsna leplik: kui vett on vaja, siis kiirus ja odavus on mõnel puhul ainsad kriteeriumid. Arvan, et mul on üks mõistlik soovitus- Võtke aega eeltöö jaoks. Tellijana peate aru saama, et TEIE OLETE AINUS, KES SAAB KOHUSTADA TÖÖVÕTJAT TÄITMA LEPINGUS OLEVAID PUNKTE JA TEIE OLETE SEE AINUS, KES MAKSAB TÖÖ EEST RAHA. Kui Te pole lepinguinimene, laske vähemalt usaldusväärsel isikul Leping üle vaadata, et saada aru, millega end seote. Vastasel juhul võib Teie puurkaevu vee kvaliteet sõltuda Teile kaevu puurinud ettevõtte „nõrgima lüli“ nahaalsusest.