PUURKAEVU SEADUSTAMINE EHK LEGALISEERIMINE

Puurkaevude infot hoitakse keskkonnaregistris. See on avalik andmebaas, kuhu kogutakse kõikide puurkaevude kogu info. Enam puurkaevudele passe ei väljastata, on vaid kaevu arvestuskaart, mille leiab registrist aadressil https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803. Sisestage otsingusse küla nimi, või aadress, leidke nimekirjast vajalik puurkaev, mis Teid huvitab ja vajutage puurkaevu katastri numbrile. Leiate kogu puurkaevu kohta olemasoleva info.

Kuna puurkaev on ehitusluba nõudev ehitis, kantakse mõningane info ka Ehitusregistrisse, kuid on palju puurauke/puurkaevusid, mida registrist ei leia. Kindlasti on ka erandeid, kuid üldjuhul on tegemist nö. „haltuurakaevudega“, mida pole projekteeritud, vaid tehtud ilma dokumentatsioonita. Nende puurkaevude kvaliteet kõigub seinast seina, sõltudes eelkõige tegijast ja kohalikest oludest. Enne 1990-ndaid erakaevusi ametlikult väga palju ei puuritud. Seda rohkem tehti „haltuurat“, mille materjalid hoiti kokku ametlike tööde arvelt- aeg oli selline. Üldjuhul on need kaevud kehvapoolse konstruktsiooniga, võimalikult väikese kuluga tehtud ja võimalikult suure tasu eest maha müüdud.

Praegusel ajal ilma dokumentatsioonita kaevusid väga ei tehta, sest vahele jäämise korral ähvardab ettevõtjat tegevusloast ilma jäämine. Veel kaalukam põhjus on Tellijate teadlikuse tõus. Pärast kaevu valmimist vastutab ju iga ehitise eest, mis tema maa peal on, juba Tellija ise. Probleeme puhta joogiveega on palju ja Tellijad ei riski sellega, et keegi tuleb teeb kiiresti mingi augu maa sisse ja saades selle eest tasu, kaob nagu vits vette. Kuid olemasolevad „haltuurakad“ ei kao kuskile, neid kasutatakse, kui neid kannatab kasutada. Kuid tuleb ette erinevaid põhjuseid, miks peab oma kaevu, millest keegi teine midagi ei tea, seadustama.

Kõige levinum põhjus on majapidamisele kasutusloa mitte saamine KOV-st. Küsitakse, et kust tuleb eluks vajalik joogi- ja olmevesi? Kuni pole dokumente ette näidata, kasutusluba ei väljastata. Paljud peavad seadustamise protsessi mõtetult kalliks, kuid tegemist on praktiliselt samasuguse protseduuriga kui uue ametliku kaevu asjaajamise korral. Samas ei taha paljud puurimisettevõtted seadustamisega tegeleda, kuna nad peavad võtma vastutuse puuraugu andmete õigsuse eest, mille on teinud keegi teadmata isik, teadmata ajal, teadmata tehnoloogia ja kvaliteedinäitajatega. Kuid võimalus tagantjärgi puurkaevu seadustamiseks on olemas ja protseduur (vähemalt Kaevukontorit kasutades) näeb välja järgnevalt :

1. Kokkulepe seadustamiseks
2. Tegevusloaga isik tuleb kohale ja mõõdistab puurkaevu asukoha krundil ja mõõdab kõik puurkaevu parameetrid – sügavus, manteltoru algus ja lõpp, manteltoru diameeter, toodangu, staatilise veepinna ja erideebiti jms.
3. Litsenseeritud proovivõtja võtab veeproovid (nõutav puurkaevu pakett- 20 keemilist elementi ja 4 mikrobioloogia näitajat) ja toimetab need laborisse 6 tunni jooksul pärast võtmist labori lahtioleku ajal
4. Võetakse maaomaniku volitus EHR s asjaajamiseks ja sõltuvalt KOV st võidakse nõuda ka digitaalset alusplaani (lisakulu maamõõtja näol)
5. Saadud andmetega pöördutakse projekteerija poole, kes teeb puurkaevu rekonstrueerimise projekti (Kaevukontori meelest ülearune kulu, sest andmed on ju juba mõõdetud- kuid momendil on kehtestatud kord selline)
6. Projektile lisaks esitatakse KOV le ehitusteatis, pärast kooskõlastusi kantakse puurkaev Ehitusregistrisse
7. Puurkaev kantakse Keskkonnaregistrisse

Siit ka põhjus, miks keegi ei taha sellega tegeleda. Tasu saab küsida vaid max. poole päeva töö ja transpordi eest, kuid kui sinna lisada veeproovide (koos transpordiga laborisse), projekteerimise ja registrikannete hind läheb kogukulu päris kalliks. Lisaks võimalik maamõõtja kulu. Mõnel puhul on raskendatud ka puurkaevule ligipääs ja kuna mõõdistuseks tuleb eemaldada olemasolev pump, on selleks kuluvat aega raske ennustada. Igasugu tegutsemine kaevus muudab vee sogaseks ja selle puhtaks minemise aeg on samuti teadmata nii veeproovide võtul kui ka pumba tagasipanekul. Kui nüüd veel lisada pärastine vastutus ja eeldus, et igapäevane töö puurimise näol toob ju rohkem sisse, ei hakka suurem osa tegevusloaga ettevõtjaid „kellegi poolt puuritud võimaliku soperdise“ seadustamisele üldse mõtlemagi.

Kaevukontor tegeleb seadustamisega üldjuhul siis, kui meilt tellitakse ka samal ajal nt puurkaevu pesu, sest üldjuhul on tegemist kaua puhastamata ja tihti ka katteta seisnud puurkaevudega.

Takistuseks seadustamisel võib saada bakteriaalne reostus puurkaevu vees. Oleme oma töös näinud mitmeid „haltuurakaid“, mille kaugus välikäimlast on vaid paar meetrit. Kuid selle teada saamise ajaks on suur hulk tööd ja kulutusi juba tehtud. Seepärast on mõistlik edasi tegutseda spetsialistidega nõu pidades. Ehk juba aimate viimast lauset: Kui plaanite puurkaevu rajamist, siis kõige hullem, mis teha saate, on „sebida“ omale odav ja kiiresti tehtud „haltuurakas“.